Hiljuti Ülemiste keskuses oma ramenirestorani avanud jaapanlane Shintaro Takakura on oma sõltuvusttekitavalt maitsvate roogadega kiiresti võitnud külastajate südame. Paljud neist on pärast esimest korda proovimist muutunud püsiklientideks.
Uudishimu meelitas Eestisse
Shintaro räägib, et esmane huvi Eesti vastu tekkis tal soovist kogeda midagi uut. 2014. aastal, kui Eesti valitsus tutvustas e-residentsuse programmi, suurenes see huvi veelgi. Olles kuulnud Eesti digitaalsest ühiskonnast ja ainulaadsest kultuurist, tahtis ta seda ise kogeda. Aja jooksul hakkas Eesti talle aina enam meeldima – rahulik atmosfäär, sõbralik keskkond ja pidevalt arenev toidukultuur.
Eestis üllatasid Shintarot vaiksed tänavad, eriti talvel. Jaapani kärarikaste linnade kõrval tundus Eesti talle väga rahulik. Samuti võttis ramenimeistril aega harjumine eestlaste tagasihoidlikkusega, kuid peagi hakkas ta hindama eestlaste siirust. Huvitaval kombel avastas ta ka mitmeid sarnasusi jaapanlaste ja eestlaste vahel. Mõlemad rahvad hindavad viisakust, austavad isiklikku ruumi ning eelistavad pigem kaudset suhtlemist kui liigset emotsionaalsust. Samuti on nii jaapanlased kui eestlased detailidele keskendunud ning armastavad kvaliteetset käsitööd.
Kodulinna Hakata maitsed Ramen Taros
Päritolult on Shintaro Hakata linnast Fukuoka piirkonnast, mis on kuulus oma rikkaliku tonkotsu-rameni poolest. Tema soov oli tutvustada eestlastele tõelist Hakata ramenit ning pakkuda kvaliteetset ja ehtsat Jaapani toitu. Eesmärk oli tuua Eestisse autentne ramen, mis kannaks edasi tema kodulinna maitset ja traditsioone.
Shintaro sõnul on täiuslik ramen tasakaal maitsva puljongi, ideaalselt keedetud nuudlite ja hoolikalt valitud lisandite vahel. Kõik komponendid peavad omavahel harmooniliselt sobima, et luua sõltuvusttekitav maitseelamus.
Autentsus ja kohalikud eelistused tasakaalus
Kuidas erineb Jaapani ramen Eestis pakutavast ramenist? Jaapanis on ramenil palju piirkondlikke variatsioone ning kliendid ootavad kindlat tekstuuri ja maitset. Kuna Eestis on ramen veel suhteliselt uus toit, pidi Shintaro seda siinse turu jaoks rohkem tutvustama.
„Paljud arvavad, et ramen on lihtsalt “kiirnuudlid”, kuid tegelikkuses on see hoolikalt valmistatud roog, mille valmistamine võtab tunde. Samuti on levinud eksiarvamus, et ramen on alati väga soolane või rasvane, kuid tegelikult on olemas ka kergemaid variatsioone,“ selgitab Shintaro. Eestis kasutab tema köök tõepoolest veidi vähem soola ja õli kui Jaapanis. Samuti eelistavad eestlased tema arvates mahedamaid maitseid.
Üheks suurimaks väljakutseks oli õigete koostisosade leidmine. Paljusid vajalikke Jaapani koostisosi oli keeruline hankida, mistõttu pidi Shintaro leidma alternatiivseid tarnijaid või neid ise importima. Ramen Taro impordib olulisi koostisosi nagu miso ja sojakaste Jaapanist, kuid kasutab ka kohalikke tooraineid nagu värsked köögiviljad ja sealiha.
Eestlastele meeldivad Jaapani maitsed
Jaapanis on restoranides suurt rõhku pandud kiirusele ja teenindusele. Eestis on söögikogemus rahulikum ja inimesed naudivad oma toitu pikemalt.
Kas eestlased on avatud uutele ja autentsetele maitsetele või eelistavad pigem tuttavaid maitseid? „See oleneb inimesest, kuid noorem põlvkond ja toidugurmaanid on eriti seiklushimulised ning valmis proovima ehtsaid Jaapani maitseid, „ arvab Shintaro oma senise kogemuse põhjal.
Nalja saab ka, sest mõned kliendid on küsinud, kas nad võivad ramenit süüa kahvliga. Ja teised on olnud üllatunud portsjonite suuruse üle.
„Kui proovida ramenit esimest korda, soovitaksin Hakata ramenit, millel on rikkalik ja kreemine tonkotsu-puljong, tõeline maitsepomm!“ räägib Shintaro. „Traditsiooniliselt kasutatakse selle juures õhukesi nuudleid, kuid Eestis oleme kohandanud seda keskmise paksusega nuudlitega, et maitse ja tekstuur veelgi paremini esile tuleksid. Mulle endale meeldib tonkotsu ramen selle rikkaliku, kreemise puljongi ja sügava umami maitse tõttu.“
Tulevikus sooviks Ramen Taro looja avada restorani uue haru ja tutvustada veelgi rohkem piirkondlikke ramenistiile.