Mesilasperede arv Tallinnas on viimaste aastate jooksul hüppeliselt kasvanud. Kui 2022. aastal oli linnas 23 ja möödunud aastal 40 mesilagruppi, siis tänavu juba 65. Igas mesilagrupis on keskmiselt 10 taru ja igas tarus ligi 50 000 mesilast.
Tallinna mesinike seltsi juhatuse esimees Erki Naumanis selgitas, et kuigi esmalt võib tunduda, et linnakeskkond on meil ainult betoon, asfalt ja klaas, siis tegelikult on mesilastele vajalikku rohelust pealinnas rikkalikult.
„Meil on Tallinnas palju parke ja erinevaid puid, mis õitsevad ning sobivad seega mesilastele nektari korjeks,“ rääkis Naumanis. Näiteks sisaldab Tallinna mesi väga palju pärna õietolmu. Mesinik selgitas, et kui maal võib pärnamett saada vaid iga seitsme aasta tagant, siis pealinnas saab tänu võimsatele pärnaalleedele ja soojale mikrokliimale pärnamett igal aastal.
Mesilagruppide suure kasvu taga näeb Naumanis seda, et järjest rohkem ettevõtteid ja ka lihtsalt mesindushuvilisi otsib viise, kuidas linnas mesilasi pidada. „Minu käest on küsitud isegi seda, kuidas rõdul mesilasi kasvatada.“
Ülemiste keskuse katusel asuvad mesitarud juba teist aastat. Seal on praegu kokku 12 taru ja ligi pool miljonit mesilindu. „Möödunud aastal alustasime keskuse katusel kuue taruga,“ rääkis Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm. „Kokku saime sel aastal oma katusemesilastelt 371 kilogrammi mett. See kõik pannakse purkidesse ning Ülemiste keskus kingib meepurgid oma partneritele ja sõpradele jõuludeks.“
Seda, et mesilastel pole Ülemiste ja lennujaama ümbruses piisavalt korjekohti, Ülemiste keskuse mesinik Sander Noormägi sõnul kartma ei pea. Üle ristmiku asub Ülemiste järv, mille ümber kasvad taimed, samuti on lennujaamast edasi suured rapsipõllud. Lisaks jäeti Ülemiste keskuse taga teadlikult osa muruplatsi niitmata ja sinna külvati aasalillede segu. Noormägi lisas, et mesilaste tavapärane korjeala on 2,5 kilomeetri raadiuses.
Ülemiste keskuse katusel elavad mesilased sätivad end peagi talvituma. „Tänavu astub talvele vastu juba 12 mesilasperet,“ kinnitas Ülemiste keskuse mesinik Sander Noormägi. Mesinik lisas, et on mesilasi söötnud suhkrusiirupiga ja ravinud varroalesta vastu ning mesilinnud on eesootavaks talveks igati valmis. Ka mesinik astub talvele vastu rahuliku meelega: „Eelmisel aastal oli talvekadu kõigest 10%, mis kinnitab, et Ülemiste keskuse katus on alalise mesila jaoks sobiv koht.“
Ülemiste mesilaste tänavu valmistatud mee õietolmu analüüs näitas, et ligi viiendik (18%) pärineb roosõielistelt, 17% ussikeelelt ja 16% sarikalistelt. Mees leidub ka valge ristiku, ristõieliste, angervaksa, metsviinapuu, paju, pärna ja hobukastani õietolmu. Üksikute teradena esinesid veel arujumika, ohaka, päevalille, takja ja muude korvõieliste, kassitapu, kontpuu, männi, oblika, põdrakanepi, sireli, tamme, huulõieliste, kõrreliste, liilialiste, nelgiliste ning tulikaliste õietolmu.
Terve suve sai mesilasi aga jälgida katusele üles seatud mesilaskaamera, tarusse paigaldatud anduri ja tarukaalu abil. Soojemate sügisilmadega näeb mesilinde toimetamas veel praegugi: https://www.ulemiste.ee/mesilased/.
