Mõte sellest, milline võiks Ülemiste keskus välja näha, tuli Norra arhitektile Einar Akeroyle pähe lennukis, mis suundus Oslost Riiga. Kuna idee turgatas niivõrd ootamatult, joonistas arhitekt põhiplaani esialgu salvrätikule.
Põnevad leiud
Kui üle 20 aasta tagasi Ülemiste keskust ehitama hakati, leiti tohutu kogus naftalaadset toodet. Naljatati, et norrakad, kes on keskuse omanikud, oskavad naftat leida igalt poolt. Tegelikult polnud aga tegemist mitte nafta, vaid bussidest välja lastud ja maapinda imbunud õliga. Maapinnalt leiti seda seepärast, et enne Ülemiste keskust asus territooriumil bussipark.
Nullist sajani ühe aastaga
Ülemiste keskus valmis rekordkiirusel, vaid ühe aastaga oli keskus külastajatele avatud. Esimene kopatäis mulda ja liiva tõsteti maast üles 01.04.2003 ning keskus avas uksed juba 01.04.2004.
Elu nagu romaanis
2015. aastal Eesti parima romaani „Lui Vutoon“ tegevus toimub Ülemiste keskuses. Romaani autor Armin Kõomägi kirjutab raamatus maailmast, kus puuduvad inimesed, ent asjad on alles.
92 korda rohkem, kui Eestis on elanikke
Õnneks ei ole veel keskuse ajaloos juhtunud olukorda, kus inimesi pole. Vastupidi, 20 aasta jooksul on Ülemiste keskust külastanud ligikaudu 120 miljonit inimest. See tähendab, et keskuse ajaloo jooksul on külastajaid olnud rohkem kui elanikke 2024. aasta seisuga Filipiinidel ning 92 korda rohkem, kui Eestis on elanikke.
Tervisesport kaubanduskeskuses
Kui Ülemiste keskuse esimesel ja teisel korrusel niisama ringi jalutada, tuleb keskmiselt kokku üle 4000 sammu, mis on ligikaudu 3,2 kilomeetri pikkune teekond. Kui aga kiigata ka mõnda poodi, on sammude arv veelgi suurem. Seega kehvema ilma korral on pelgalt keskuses ringi kõndides võimalik teha mõnus tunniajane jalutuskäik.
20 aastaga kaks korda suuremaks
2004. aastal, kui keskus valmis sai, oli seal renditavat pinda 37 000 ja katusealust pinda 50 000 ruutmeetrit. Pärast 2014. aasta laiendust on keskuses enam kui kaks korda rohkem ruumi. Renditavat pinda on praegu 72 000 m2 ja katusealust pinda ligikaudu 120 000 m2, mille alla kuulub nii parkimismaja kui ka maa-alune parkla.
