Ülemiste keskuses on jätkusuutlik ja vastutustundlik tegutsemine olnud erilises fookuses viimased neli aastat. Keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuhi Tiia Nõmme sõnul peavad erinevad tegevused selles vallas toetama üksteist, mitte kulgema lineaarselt. Oluline on mitte keskenduda vaid ühele tegevusele, vaid näha suuremat pilti ja teemadega minna sammukeste kaupa rohkem sügavuti.
Kui 2020. aastal hakati Ülemiste keskuses looma ESG strateegiat, kus äritegevuses kirjeldatakse jätkusuutlikkust kolme mõõtme – keskkonna (Environment), sotsiaalsete (Social) ja juhtimisalaste tegurite (Governance) põhimõtete kaudu, siis viidi ühise koolitusega kurssi kogu meeskond. Ikka selleks, et olla samas inforuumis ning saada rohkem aimu üsna laiast tegevuste ja ootuste spektrist. Koolitusele lisaks kaasati kestlikkuse strateegia loomisse ka konsultatsioonifirma.
Keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm rääkis, et välja sai töötatud jätkusuutlikkuse raamistik viie fookusvaldkonnaga, mis on kui keskuse tegevuste suunanäitajad. Nendeks on ohutus ja turvalisus, mis on keskuse jaoks väga oluline teemadering, kuna neid külastab päevas rohkem kui Viljandi linna jagu rahvast. Seejärel on oluline parameeter eetiline ja kaasav juhtimine, milles on esindatud nii sotsiaalne pool kui juhtimist sümboliseeriv G täht.
Nõmm märkis, et Ülemiste keskus erineb siin just avatuse poolest ja seda toovad välja küsitlustes ka nende rentnikud. Seejärel nimetas ta keskkonna mõju ehk täpsemini negatiivse keskkonnamõju vähendamise prioriteeti. „Siin on paras mainida, et lisaks mesilastele ja mummu-kaameratele on meil katusel ka päikesepaneelid, mis on täna ettevõtetes juba muutunud hügieenifaktoriks. Samuti juhib keskuse sisekliimat, sealjuures õhu puhtust, tehisaru. Kuid mainimata on veel kaks teemat, mis tunduvad võib olla kitsamad aga iseloomustavad meid hästi: võrdsed võimalused ja ligipääsetavus ning tervis ja heaolu,“ loetles Nõmm valdkondi.
Süsteemne lähenemine
Kaubanduskeskuse tegevusi lähemalt vaadates joonistub tugevalt välja, et ühest küljest on tegemist kinnisvara objektiga, kus omanike ootused keskuse tegevusele lähtuvad paljuski sellest. Äripäeva saates „Jätkusuutlik ja roheline“ rääkis Nõmm, et kuna keskus kuulub rahvusvahelisse Norra kontserni Linstow AS, kus ESG teemadega on palju pikemalt tegeletud, on nad emaettevõttelt saanud palju tuge ja know-how.
„Arvan, et tulemuste saavutamisel on ülioluline omanike tasandil sarnane mõtteviis, et väärtused oleks paigas. Kui varasemalt oleme palju tegelenud keskkonnategurite ehk E tähte esindavate tegevustega, siis nüüd on antud kontserni poolt meile üsna palju vabadust, et sotsiaalsete tegurite tegevustega edasi minna,“ tõdes Nõmm.
Siia on paslik tuua iga-aastase Ülemiste Ööjooksu näite, kus osalemispiletid müüakse eelmüügis juba aegsasti ära. Nõmme sõnul peavad erinevad ESG tegevused toetama üksteist, mitte kulgema lineaarselt. „Oluline on mitte keskenduda ühele tegevusele, vaid näha suuremat pilti ja minna teemadega sammukeste kaupa rohkem sügavuti,“ julgustab Nõmm teisigi.
Ülemiste keskuses on tehtud negatiivse keskkonnamõju vähendamise tegevusi, mille maksuvus on suur aga ka neid, kus kulu on üsna väike. Mainimist väärib roheasfaldi projekt, kus üks osa bituumen sideainest on välja vahetatud vähem väärtustatud puidust toodetud ligniini vastu.
Nõmm tõdeb, et arendusprojektid on pikaajalised ja tulevikku suunatud tegevusi arvestatakse 10 ja 20 aasta peale või isegi pikemalt. „Kui parkimisplatsidest rääkida, siis ei ole mõistlik kohe kattematerjal üles võtta ja asemele puud istutada aga mida me saame kohe teha, on vaadata innovatiivsete lahenduste ja materjalide järele ning neid kasutusele võtta,“ lausus ta. Lisades, et paigaldades 15% ligniini sisaldusega asfalti ning kasutades sealjuures mitte-fossiilseid kütuseid, väheneb CO2 emissioon 80%.
Rõhk multifunktsionaalsusel
Vastutustundlikkust tegevusest rääkides ütles Nõmm, et kaubanduskeskusel tuleb ühitada kaks üsna vastandlikku ootust: meelitada kliente ostukeskusesse ja teisalt viljeleda tarka tarbimiskultuuri.
„Meie kõige suurem mõju on selles, kuidas me ehitame, haldame ja korras hoiame seda suurt kinnisvaraobjekti ehk maja ning kuidas me pakume rentnikele võimalust olla vastutustundlikud läbi nende pindade ja süsteemide, mis selles keskuses koos on. Teisalt tegeleme sellega, kuidas pakkuda seda rentnike mitmekesisust klientidele,“ lausus Nõmm. Tema sõnul on eestlased suuresti kaubanduskeskuste usku ja külastavad ostukeskuseid meelsasti.
„Nüüd on küsimus: mis seal katuse all toimub? Kui rääkida Ülemistest, siis me pole kogukonnakeskuse tüüpi ostukeskus vaid pigem omaette sihtkohana toimiv ostu- ja meelelahutuskeskus, kuna meie ümber on vähe elukondlikku kinnisvara. Samas on meil, linna sisenevate maanteede kaudu, hea ligipääsetavus. Meie õlul on vastutus, et need inimesed, kes meid külastavad, saaksid kõik oma vajadused rahuldatud. Enam ei eeldata, et klient tuleb keskusesse ainult ostlema,“ rääkis Nõmm klientide ootuste muutusest.
Neid põhjuseid, miks inimene keskust külastab on palju: tuua ära taara, uuskasutuskeskuse kappi ära anda oma koju asjatult seisma jäänud kaubad, riided, jalatsid või tuua midagi parandusse. Ka lemmiklooma saab tuua hoolitsusse. Seetõttu polegi 20% praegu Ülemiste keskuse pindadest enam kaubanduse vaid meelelahutuse päralt. Sinna alla kävad kino, batuudikeskus, toitlustuskohad, isegi spordiklubi, mis töötab 24/7. Nõmme sõnul on nende keskuses Eestis kõige laiem teenuste spekter ja keskuse multifunktsionaalsus suureneb tulevikus veelgi.
Tasakaalus laienemine
Ülemiste keskuse laienemisplaanid on seotud piirkonna üldise arenguga, mitte niivõrd soovist rohkem poode juurde ehitada. Kuna kõrval asuva Rail Balticu terminali ehitus on juba piisavalt ambitsioonikas, tuleb neilgi keskuse roll piirkonnas ümber sõnastada. „Sellest saab tohutult äge transpordisõlm koos lennuväljaga. Meiegi laiendus on planeeritud valmima rongiterminaliga samal perioodil,“ tunnistas Nõmm. Ta lisas, et kuna praegune peasissepääs avaneb Ülemiste järve poole ehk läände, ehitatakse Rail Balticu terminali vastu ehk keskuse ida küljele teine peasissekäik, mis tervitaks saabuvaid turiste ja kohalikke keskuse külastajaid.
„Soovime, et need, kes astuvad välja kiirrongi vagunist saaksid esmamulje moodsast, inimsõbralikust ja ka rohelisest linnaruumist. Teisest küljest, et nad saaksid kätte kõik mugavused ja teenused, mida nad vajavad. Aga me ei räägi ainult turistidest vaid ka näiteks Ülemiste Citys igapäevaselt tegutsevatest inimestest,“ selgitas ta.
Laienemisplaanidesse kuulub ka pargi rajamine, kuhu ühte külge on planeeritud toitlustustänav. Lisaks on suur maht kontoritel, muidugi tuleb juurde ka kaubanduspindasid. Juurdeehituse pearõhk on siiski teenustel: olgu selleks siis tervise või heaoluga seotud teenused, toitlustus ja meelelahutus ning miks ka mitte moodne raamatukogu, kus saab üritusi ja kohtumisi korraldada.
„Soovime juurdeehitusega luua rohkem dünaamilist keskkonda ja panna veelgi rohkem rõhku tervise ja heaoluteenuseid pakkuvatele rentnikele. See on ka üks meie vastutustundlikku ettevõtluse strateegia fookusvaldkondi,“ tunnistas Nõmm. „Eks tulevikus valime oma rentnikke sellest lähtuvalt veelgi enam.“
