17. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist spontaansete heategude päeva (Random Acts of Kindness Day), mis on sobiv hetk vaadata, kuidas on muutunud Eesti inimeste annetamisharjumused. Spontaansed head teod võivad olla nii suured kui väikesed, kuid järjepidev heategevus vajab süsteemset lähenemist ja kaasaegseid lahendusi.
Ülemiste kaubandus- ja meelelahutuskeskuse annetuskastide statistika näitab heategevuslike annetuste kogumahu märkimisväärset langust. Kui 2020. aastal kogunes heategevusorganisatsioonidele annetuskastidesse üle 16 000 euro, siis 2024. aasta alguse seisuga on see number langenud alla 3000 euro. See tõstatab olulise küsimuse: kas annetuste vähenemine on tingitud üldisest sularaha kasutamise vähenemisest või peegeldab see sügavamat muutust inimeste majanduslikus kindlustundes?
Tiia Nõmm, Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht sõnas, et annetuste vähenemisel võivad olla erinevad põhjused. „Näeme, et inimesed kasutavad üleüldiselt järjest vähem sularaha ning maksmisest taskusse jäävaid sente ja münte, mida oli lihtne möödaminnes annetuskasti panna, enam ei ole. Annetuste maht on olnud langustrendis juba neli aastat ning see oli ka üks põhjus, miks me lisasime möödunud aastal keskuse annetusstendile lisaks sularaha kogumiskastile ka kaardimakse võimaluse,“ rääkis Nõmm.
Statistika näitab, et 2024. aasta alguses moodustasid kaardimaksed ligikaudu kolmandiku kõigist annetustest, mis kinnitab digitaalsete makseviiside kasvavat olulisust. Tiia Nõmm märkis aga, et jätkuvalt on tarvis kohaneda muutuvate makseharjumustega ning leida võimalusi, kuidas muuta annetamine võimalikult mugavaks, näiteks lisada edaspidi mobiilimaksete või QR koodide lahendused.
Teisalt ei saa Nõmme sõnul ignoreerida ka majanduslikku olukorda, mis paneb inimesi oma kulutusi hoolikamalt kaaluma ning iga ost või heategu on järjest enam teadlikult läbi mõeldud. “Praegusel majanduslikult ebakindlal ajal ja maksutõusude taustal on igati mõistetav, et igapäevaste kulude kasv võib mõjutada inimeste võimekust teha annetusi,“ märkis Nõmm. „Annetamine on muutunud väga hooajaliseks tegevuseks – sellele mõeldakse ennekõike jõulude ajal aga ka erinevate tähtpäevadega seoses, kuid tegelikult vajavad heategevusorganisatsioonid stabiilset ja järjepidevat toetust, et oma tegevusi pikemalt ette planeerida ja tagada püsiv abi nendele, kes seda vajavad.“
Nõmm usub, et tegelikult on Eesti ettevõtetel võimalik annetamiskultuuri toetamiseks väga palju ära teha. „Üks kaubanduskeskus ei saa olukorda üksi lahendada. Annetamine võiks olla osaks igapäevasest vastutustundlikust tarbimiskultuurist, kuid see vajab süsteemset lähenemist. Kaasaegsed makselahendused ja digitaalsed annetusvõimalused peavad muutuma normiks kõikjal – kaubanduskeskustes, kultuuriasutustes, spordiüritustel ja mujal. Ainult nii saame luua keskkonna, kus annetamine on loomulik osa igapäevaelust. Meie roll on näidata eeskuju ja jagada oma kogemusi teistega, et koos luua parem süsteem heategevuse toetamiseks,” ütles Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht.
Ülemiste keskuse annetusstendil saab nii sularaha kui ka kaardimakse lahenduse kaudu toetada nelja heategevusorganisatsiooni: TÜK Lastefondi, Eesti Punast Risti, Eesti Loomakaitse Seltsi ja Eestimaa Looduse Fondi.
Annetussummade vähenemise kompenseerimiseks lisas Ülemiste kaubandus- ja meelelahutuskeskus 2024. aasta jooksul kogunenud annetussummadele üle 4500 euro. Lisaks annetas keskus eelmisel aastal 25 lastekodule kokku 16 000 eurot ning toetab pikaajalise partnerina Eestimaa Looduse Fondi, panustades aastatel 2024-2026 püsimetsanduse arendamisesse kokku 125 000 eurot. Ülemiste keskus jätkab heategevusorganisatsioonide toetamist ka 2025. aastal, pöörates erilist tähelepanu lastele, loomadele ja keskkonnale suunatud algatustele.
